Teksti koostanud eri allikate põhjal Silver Kuik
Pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal otsustati Paidesse endise tikuvabriku territooriumile ehitada Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsuse Mehaaniline Keskremondi Töökoda. Ehitustööd jõudsid lõpule 1946. aasta alguses ning esialgu hakati töökojas remontima mootoreid ning sõjast säilinud teedemasinaid.
Samal, 1946. aastal hakkas Eesti üks silmapaistvamaid masinaehitusinsenere Arnold Volberg (2.07.1900 - 7.08.1967) konstrueerima veoauto GAZ-AA agregaatide (mootor, esi- ja tagasild) baasil teehöövlit, mis sai konstruktori perekonnanime esitähe järgi nimeks V-1. Esimene höövel sai valmis 1947. aastal ning sellega käidi 1948. aastal Tallinnas 1. mai demonstratsioonil. Ehkki V-1 oli oma konstruktsioonilt ka tollases mõistes üsna algeline, oli siiski tegu esimese tollases Nõukogude Liidus toodetud iseliikuva höövliga! Kokku toodeti teadaolevalt 122 teehöövlit V-1.
Peale V-1 valmimist jätkas Volberg uute teehöövlitüüpide konstrueerimist. Lühikeste ajavahemike järel valmisid höövlid V-2, V-3, V-4, V-5, V-6 ning V-8. Kui kõik varasemad höövlitüübid olid varustatud veoauto GAZ-AA bensiinimootoriga, siis esimesel Eestis toodetud raskemat tüüpi höövlil V-8 (mass 8 t) oli 55-hj mootor NATI-3. Teadaolevalt valmistati ainult 6 teehöövlit V-8.
1950.-tel aastatel nimetati Keskremonditöökoda ümber Paide Teedemasinate Tehaseks.
1953. aasta novembris valmis esimese kolmeteljelise höövli V-6-3 (paralleelselt kasutati ka margitähist E-6-3) katseeksemplar. Sellel höövlitüübil oli peal veoauto GAZ-51 bensiinimootor. Aastail 1953-1956 valmistati 505 teehöövlit V-6-3.
1954. aastal alustas Volberg teehöövli V-10 konstrueerimist. Sellel höövlil oli jõuallikaks juba linttraktorilt DT-54 tuttav diiselmootor D-54 (kõik tehases seni toodetud höövlitüübid olid varustatud bensiinimootoritega) ning ainukesena tollases Nõukogude Liidu teehöövliehituses kasutati tööseadmete hüdraulilist juhtimist seni üldlevinud mehaanilise juhtimise asemel. Aastatel 1956-1962 toodeti 2040 teehöövlit V-10, millega see osutus Volbergi kõige edukamaks höövlitüübiks.
1962. aastal liideti Paide Teedemasinate Tehas maaparanduslikke kettekskavaatoreid valmistava Tallinna Ekskavaatoritehasega, mis 1975. aastal nimetati tootmiskoondiseks "Talleks".
1950.-te aastate lõpul töötati välja riiklik standard autogreiderite kohta. Senitoodetud teehöövel V-10 ei vastanud standardi nõuetele.
1958. aastal hakati Paide Teedemasinate Tehase vastasutatud konstrueerimisbüroos insener Villem Grossi juhtimisel konstrueerima täiustatud konstruktsiooniga teehöövlit, mis sai juba üleliidulise standardi järgi margitähiseks D-512. Esimene katsepartii teehöövleid D-512 valmis 1962. aasta lõpul. Jõuallikaks oli linttraktori T-74 mootor SMD-14A ning esimese Paides toodetud höövlina oli D-512 varustatud rooli hüdrovõimendiga. Kahjuks aga lõppes teehöövlite tootmine Paides juba 1966. aastal, mil Moskvas otsustati, et Tallinna Ekskavaatoritehas peab suurendama kettekskavaatorite tootmist, mis olid koondise põhitoodanguks. Kuna selleks vajati hädasti tootmisvõimsusi, siis otsustatigi teehöövlite tootmine Paide tehases lõpetada. Sellega jäi D-512 viimaseks Paides toodetud teehöövliks. Kokku toodeti aastatel 1962-1966 1675 teehöövlit D-512.
19 aasta jooksul toodeti Paides kokku 4348 teehöövlit, millest enamiku moodustasid höövlid V-10 ja D-512. Vaatamata tootmise lõpetamisele jäid Paides toodetud teehöövlid, eeskätt V-10 ja D-512, Eestis laialt levinud teedemasinateks veel paljudeks aastateks ning palju kasutati neid ka teistes liiduvabariikides. Teedevalitsustest kanti höövlid V-10 ja D-512 maha üldjuhul hiljemalt 1970ndate aastate lõpul ning 1980ndate alguses. Paljud Paide tehases toodetud höövlid aga sattusid peale mahakandmist vanarauaks lõikamise asemel kolhooside, sovhooside ning muude asutuste käsutusse, kellel uute höövlite soetamine oli raskendatud. Seega olid paljud höövlid V-10 ja D-512 kasutusel veel 1980ndatel aastatel ning ka 1990ndate aastate alguses.
Peale teehöövlite toodeti Paide tehases veel 46 gudronaatorit, mida paigaldati nii Nõukogude päritolu veoautode kui ka USA sõjaabina 2. maailmasõja perioodil sisseveetud veoauto Ford 6 šassiile, ja 210 lumesahka.
Alates teehöövlite tootmise lõpetamisest 1966. aastal kuni 1980.-te aastate lõpuni valmistas Tallinna Ekskavaatoritehase (alates 1975. aastast tootmiskoondis "Talleks") Paide filiaal komplekteeritavaid osi, eeskätt tööorganeid koondise toodetavatele kettekskavaatoritele.
Käesoleval ajal valmistab kunagise höövlitehase järglane AS Paide Masinatehas erinevaid mustast ning roostevabast terasest masinaehituslikke ja üldehituslikke keeviskonstruktsioone. Toodangu nomenklatuuris on erinevad keti- ja hammasrattad, teljed, võllid, kuni 40m³ mahuga konteinerid, mitmesugused kraap- ja lintkonveierid, mehaanilised puulõhkujad ja lumekoristusmasinad.
|
