Enne Teist Maailmasõda Nõukogude Liidus iseliikuvaid teehöövleid ei toodetud, toodeti ainult järelveetavaid teehöövleid. Eestis oli enne sõda lihtsaid autogreidereid vähesel määral valmistatud tehases ''Ilmarine'' insener A.Volbergi juhendamisel. Keerukamad agregaadid (mootorid, jõuülekanded) telliti USA-st.
1945. aastal asutati Paides endise tuletikuvabriku "Baltika" hoonete baasil tolleaegsele ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsusele alluv Keskremonditöökoda, mis hakkas remontima sõjast säilinud teedemasinaid.
1946. aastal hakati selles töökojas insener A.Volbergi initsiativiivil ehitama autogreidereid V-1(Volberg-1).Esimene masin valmis 1947. aastal. Sellega käidi ka 1948.aastal Tallinnas 1. mai demonstratsioonil. ENSV MN. Määrusega nr 680 18.07.48 anti selle valmistajatele Nõukogude Eesti I preemia.
Tegelikult oli greider V-1 väga algeline - valmistatud veaauto GAZ-AA agregaatide baasil, kuid siiski esimene N.Liidus toodetud iseliikuv autogreider!
1951.aastal hakati tootma veidi täiuslikumaid autogreidereid E-6-3 veoauto GAZ-51 agregaatide baasil.Neid valmistati umbes 1200 tükki.
1956.aastal alustati autogreideri V-10 (võimsus 54HJ, mass 10 tonni) tootmist traktori DT-54 agregaatide baasil. Neid valmistati teadaolevalt 2040 tükki.
1958.-aks aastasks oli Keskremonditöökoda ümber nimetatud Paide Teedemasinate Tehaseks.N.Liidus oli selleks ajaks käiku lastud veel kaks autogreidereid tootvat tehast (Brjannskis ja Orjolis). Paide tehase toodang moodustas sel ajal umbes 20% üleliidulisest autogreiderite toodangust.
Samal aastal töötati välja riiklik standard autogreiderite kohta. Seni toodetud masinad ei vastanud standardi nõuetele.
1958.aastal asutati Paide Teedemasinate Tehases konstrueerimisbüroo, mille ülesandeks oli uuele standardile vastava autogreideri konstrueerimine.Uus greider sai üleliidulise süsteemi järgi tähiseks D-512.
Katsemasin valmis 1961.aastal (võimsus 75HJ, mass 9250kg) ja läbis edukalt riiklikud katsetused. Seeriatootmine algas 1962. aastal, kui Eestis moodustati tootmiskoondis ''Talleks'', Tallinna Ekskavaatori Tehase, Paide Teedemasinate Tehase ja Viljandis ning Mõisakülas asuvate tehaste liitumise teel.
Autogreidereid D-512 valmistati ca 1500 tükki. Autogreiderite tootmine lõpetati Eestis 1966.aastal, kui ''Talleks'' sai ülesande suurendada drenaašiekskavaatorite tootmist. Selleks ajaks oli Brjanski ja Orjoli tehaste tootmisvõimsus juba nii palju kasvanud, et Paide toodang moodustas vähem kui 10% üleliidulisest autogreiderite toodangust.
1980.-tel aastatel püüti höövlite valmistamist taaskäivitada tootmiskoondise Talleks Tallinna Ekskavaatoritehases, kuid tehase tollase juhtkonna huvi puudumisel jäi asi soiku. Uuesti hakati mõtet Eesti oma autogreiderist realiseerima 1990.-te aastate alguses Kohilas asutatud tehases "Corbex Engineering", mis 1997. aastal reorganiseeriti firmaks AS Pruss. Esialgu toodeti seal höövleid Soome firma Vammas litsentsi alusel, kohandades veidi höövli konstruktsiooni Eesti oludele. 1990.-te aastate lõpul aga jõuti juba ka Eestis projekteeritud, 19-tonnise massiga höövlini MG-1901.