Rohkete värviliste ja mustvalgete fotodega illustreeritud pildialbum annab üsna hea ülevaate Tallinna Ekskavaatoritehase (alates 1975. aastast Tootmiskoondis "Talleks") ajaloost, sealhulgas ka tehase toodangust. Seepärast toome siinkohal raamatu esimese osa teksti ära täismahus.

Tallinna Tööpunalipu ordeniga NSVL 50. aastapäeva nimeline Tootmiskoondis "Talleks" on üks Nõukogude Liidu ja VMN-i liikmesmaade juhtivaid ehitus-, teede- ja kommunaalmasinate tootmise ettevõtteid. Koondise toodang - maaparanduse drenaažiekskavaatorid ja kett-kraaviekskavaatorid - on saanud laialdase tunnustuse osaliseks nii meie maal kui ka raja taga.

40 aastat tagasi, 1944. aasta septembris, moodustati Eesti NSV Põllumajanduse Rahvakomissariaadi Tallinna Remonditehas. Tehase moodustamise tingis sõjajärgne olukord: vabariigis oli palju kapitaalremonti vajavaid välismaise päritoluga põllumajandusmasinaid, kuid enamik remonditöökodasid oli kas sõja ajal hävinud või muutnud profiili.

Aastatel 1944-1955 remontis tehas välismaiste traktorite "Fordson" ja "Deering" mootoreid ning nende varuosi, valmistas käsipumpasid, põllumajandusmasinate varuosi, diiselelektrijaama "McLaren" kolvigruppe (hülsid, kolvid, kolvirõngad ja -sõrmed), tegi autode ZiS-5 ja GAZ-AA, kodumaiste mootorite D-35 ning D-54 ja MTJ-dele (masina-traktorijaamad - toim.) metallilõikepinkide kapitaalremonti. Aastatel 1952-1955 laskis tehas välja ka sisetreipinke URB-VP mootorite kepsulaagrite treimiseks.

Et hakata maaparanduse vajadusteks tootma kraaviekskavaatoreid, anti Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Tallinna Remonditehas ning Eesti NSV Sovhooside Ministeeriumi Tallinna Autode ja Traktorite Remonditehas 1956. aastal üle NSVL Ehitus- ja Teedemasinate Ministeeriumile ning ühendati üheks tehaseks - Tallinna Ekskavaatoritehaseks.

Samal aastal laskis tehas välja esimese ekskavaatori ET-142, mis oli välja töötatud Kiievi tehases "Krasnõi Ekskavator" ning ette nähtud maaparandustöödeks. 1957. aastal moodustati tehases peakonstruktori osakond ja alustati masinate projekteerimist. Juba 1960. aastal alustati tehases välja töötatud esimese maaparandusekskavaatori ET-171 seeriatootmist; see mudel on korduvalt saanud NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse diplomi, 1964. aastal aga NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuldmedali. Ühtaegu alustati aastatel 1957-1959 esimese side- ja energeetikavajadusteks ette nähtud ekskavaatori tootmist, mis sai indeksiks ETN-123. Juba 1959. aastal demonstreeriti seda masinat edukalt rahvusvahelisel näitusel Berliinis (SDV).

1960. aastal hakkas tehas välja laskma universaalseid laadurbuldoosereid D-442. Ekskavaatorite ETN-171 saatmisega Tšehhoslovakkiasse ja Hiinasse algas toodangu eksportimine.
Samal, 1960. aastal ühendati tehasega Viljandi Mehaanikatehas, 1961. ja 1962. aastal aga Mõisaküla Mehaanikatehas ning Paide Teedemasinate Tehas. Paide Teedemasinate Tehase ühendamisega tuli Tallinna Ekskavaatoritehase poolt väljastatava toodangu nomenklatuuri autogreider V-10, mis oli välja töötatud selle tehase konstruktorite poolt. 1962. aastal hakati välja laskma uut autogreiderit D-512.

Lühikese aja jooksul, aastatel 1960-1964 töötati erikonstrueerimisbüroos, mille koosseisus oli palju Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool - toim.) vastlõpetanud noori spetsialiste, välja terve rida ekskavaatoreid: drenaažiekskavaatorid ETZ-181 (hiljem omistatud indeks ETZ-202), ETZ-201, ETZ-203, ETZ-251; kraaviekskavaatorid ETZ-161, ETZ-162 jt.
Olgugi, et kõiki neid ekskavaatoreid ei lastud seeriatootmisse, kujunes nende loomisel välja kogenud konstruktorite kaader, kelle hulgast paljudele omistati hiljem Eesti NSV teenelise leiutaja, Eesti NSV teenelise inseneri, Eesti NSV teenelise ratsionaliseerija, NSV Liidu riikliku preemia või Nõukogude Eesti preemia laureaadi austav nimetus.
Ekskavaatorid ETZ-202 ja ETZ-161 said tehase põhitoodanguks ning võitsid kindlalt tarbijate tunnustuse. 1969. aastal omistati ekskavaatorile ETZ-161 Leipzigi messi (Saksa DV-s - toim.) kuldmedal, 1972. aastal aga riiklik kvaliteedimärk.

NLKP Keskkomitee 1966. aasta maipleenum töötas välja maaparanduse ulatusliku programmi. Pleenumi otsuste täitmiseks spetsialiseerus tehas ekskavaatorite tootmisele ning suurendas järsult nende väljalaset; laadurid ning autogreiderid võeti aga tootmisest maha.
Tehase kollektiiv töötas 1966. aastal välja ning hakkas 1968. aastal tootma drenaažiekskavaatoreid ETZ-163 kitsaste kraavide kaevamiseks. Vaatamata mitmetele eelistele võrreldes teiste selle ajani toodetud drenaažiekskavaatoritega, valmistati neid vaid 59 tükki. Nende katseline ekspluatatsioon tõi esile vajaduse luua iseseisvalt töötav kulumis- ja töökindel töökett ning näitas tööstuses seeriaviisiliselt toodetavate keraamiliste torude automaatse, ilma inimese osavõtuta paigaldamise sobimatust jm. Koostöös Üleliidulise Teedemasinate Teadusliku Uurimise Instituudi Krasnojarski Filiaaliga ja Moskva Kaugõppe Polütehnilise Instituudiga töötati koondise kollektiivi poolt välja kraavide kaevamiseks spetsiaalne rull-pukskett ning alustati selle tootmist. Selle keti kasutamine ekskavaatori ETZ-165 vahetatavate tööorganite konstruktsioonis võimaldas ekskavaatorit rakendada külmunud pinnase kaevamisel, s.t. laiendas oluliselt masina tehnoloogilisi võimalusi.
Arvestades tarbijate soove moderniseeris tehas aastatel 1969 ja 1970 ekskavaatorit ETZ-202, kuigi see tunnistati 1970. aasta parimaks masinaks. Ekskavaator varustati torude ning filtreeriva lintmaterjali paigaldamise seadmega, samuti uue anduriga kraavi põhja kaldenurga automaatseks hoidmiseks. Ekskavaatori uues konstruktsioonis kasutati ühtteistkümmet tehase töötajate poolt tehtud leiutist. 1971. aastal juurutati indeksi ETZ-202A saanud uus ekskavaator tootmisse.

1975. aastal moodustati Tallinna Ekskavaatoritehase baasil Tallinna Tootmiskoondis "Talleks".
Samal aastal pandi Üleliidulise Maaparandusmasinate Teadusliku Uurimise Instituudi poolt koondisega "Talleks" Tšeljabinski Traktoritehase 118-kW (160 hj.) võimsusega traktorite T-130 baasil väljatöötatud ekskavaatorite ETZ-208 esimese tööstusliku partii valmistamisega alus ekskavaatorite uuele põlvkonnale. Kuna sel ajal puudusid ettevõttes vajalikud tööpingid ja tootmispind, anti nende ekskavaatorite tootmine üle Harkovi Ekskavaatoritehasele. Moderniseeritud ekskavaator ETZ-208V, millel kasutati autoritunnistusega kaitstud tööketti, võeti koondises uuesti tootmisse 1982. aastal.
Koostöös Üleliidulise Maaparandusmasinate Teadusliku Uurimise Instituudi Teadusliku Tootmiskoondisega töötati koondises aastatel 1977-1978 välja drenaažiekskavaator ETZ-206 kinnise drenaaži ehitamiseks sesoonse külmumistsükliga pinnasesse, 1981. aastal aga juurutati tootmisse sama klassi ekskavaator ETZ-208D magistraalgaasijuhtme ehitamiseks.

Alates 1983. aastast hakati ekskavaatori ETZ-202A asemel tootma moderniseeritud drenaažiekskavaatorit ETZ-202B, mis on täiendavalt varustatud kraaviperve puhastiga, huumuskihi puisturiga ning kopeertrossi lünetiga. Ühtaegu on parandatud masina ergonoomilisi omadusi.
Pidevalt suurenes koondises valmistatud tarbekaupade väljalase: 1983. aastal oli tootmises 19 nimetust tooteid. 1984. aastal juurutati tootmisse kokkupandavad pakiraamid autodele, tasalihvotsikud ja nende komplektid käsipuurmasinatele jm.

Koondisel "Talleks" on laialdased rahvusvahelised sidemed. Kahekümne viie aasta jooksul on eksporditud 46 välisriiki enam kui 6000 ekskavaatorit. Koondise toodangut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel näitustel nii Nõukogude Liidus kui ka raja taga. Koondise spetsialistid töötavad alatihti mitmetes riikides, osutades välismaa spetsialistidele abi nii nende väljaõppe kui masinate tehnohoolduse alal. Spetsiaalselt Iraagi jaoks valmistati drenaažiekskavaatori ETZ-202A erivariant, Jeemeni Rahvademokraatliku Vabariigi ja Afganistani jaoks traktori MTZ-80/82 baasil buldooser "Talleks". Koondise tegevus toodangu kõrge autoriteedi hoidmisel välisturgudel aitab kaasa majanduslike ning kaubanduslike sidemete, samuti teaduslik-tehnilise koostöö arendamisele riikide vahel.

Käesoleval ajal (meenutagem, et raamat ilmus 1984. aastal - toim.) laseb koondis välja viit mudelit kraaviekskavaatoreid ja 25 nimetust tarbekaupu.
Väljastatava toodangu lai nomenklatuur ja keerukus ning sellele esitatud kõrged kvaliteedinõuded määravad kindlaks struktuuri, mis peab olema ühtaegu piisavalt paindlik ning spetsialiseeritud kindlate detailide ja sõlmede tootmisele.

Koondise koosseisu kuulub 4 tehast: Tallinna Ekskavaatoritehas, Mõisaküla Ekskavaatoritehas, Paide Masinatehas ning Viljandi Masinatehas.
Tallinna Ekskavaatoritehas, koondise peaettevõte, on spetsialiseerunud ekskavaatorite ETZ-202B, ETZ-206, ETZ-208V ja ETZ-208D tootmisele ning tal on spetsialiseeritud jaoskonnad võllide, hammasrataste ning keredetailide tootmiseks kõigile ekskavaatoritele, samuti kompleksselt mehhaniseeritud lehtstantsimis- ja keevitusliinid. Peaettevõtte ettevalmistus- ning abitootmisjaoskonnad teenindavad kõiki koondise tehaseid. Tallinna tehases toodetakse ka tarbekaupu.
Mõisaküla Ekskavaatoritehas toodab ekskavaatoreid ETZ-165 ning tarbekaupu.
Paide Masinatehas on spetsialiseerunud väljastatavate ekskavaatorite sõlmede ning tootmisest mahavõetud ekskavaatorite varuosade valmistamisele; toodetakse samuti tarbekaupu.
Viljandi Masinatehas on spetsialiseerunud hüdrosüsteemide sõlmede ja detailide - hüdrosilindrite, kaante, hülsside, kangide, hoobade jm. tootmisele.