Ajalugu  

  Toodang  

  Lingid  

  Memuaarid  

  Vrakigalerii  

  Arhiivkogu  

  Muud maaparandusmasinad  

  Info   
Drenaa˛i kaevamise ajastu uus algus

Otsingusõna(d):

Toodang : Drenaa˛i kaevamise ajastu uus algus

Tehnika ja Tootmine 1 1977

Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorit kasutama 1864. aastal. See toimus Pärnu jõe alamjooksul, kus kaevamiseks kasutati mitmekopalist ujuvekskavaatorit.
Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi, labida abil. Kui saabusid 1923., 1924. jt aastate vihmased suved, põhjustas see jõgede ulatuslikke üleujutusi, mis sundisidki otsima võimalusi jõgede süvendamise mehhaniseerimiseks, sest sügava vee tõttu polnud suuremate jõgede süvendamine käsitsi enam jõukohane. Nimetatud eesmärgil laskis Veeteede Valitsus ehitada Tallinnas tolleaegses Riigi Sadamatehases 5 ujuvekskavaatorit.
Neist esimest koppekskavaatorit hakati ehitama 1925. aasta lõpul ning see sai valmis järgmise aasta suvel. Ekskavaatorile anti nimeks ''Alfa'' ning see hakkas 24. augustil 1926. aastal süvendama Kasari jõge pool kilomeerit allpool silda. ''Alfa'' pikkus oli 20, laius 5,5, kopa maht 1,1 , kaevamissügavus veepinnast 3,0 meetrit, jõuallikas 45 hobujõuline naftamootor. Ekskavaatori ühe vahetuse meeskond koosnes kolmest inimesest.
Kuna ekskavaatori pöörataval noolel ja selle otsas oleval kopal ei olnud vastukaalu, ei suutnud masin oma väikese laiuse tõttu küllalt tasakaalu hoida, kui noolt ühele või teisele poole pöörati. Ümbermineku vältimiseks varustati ekskavaator esiosas kahe palktoega (käpaga), mis töötamise ajal toetati jõe põhja.
Teine samatüübiline, samas tehases valmistatud ekskavaator nimega ''Beta'' saabus Kasari jõele 1926. aasta sügisel. Hiljem ehitati veel 2 samatüüpi ujuvekskavaatorit ''Kappa'' ja ''Lambda''. Narva jõe süvendamiseks ehitati 1930. aastal ekskavaator ''Hiiglane'', mille kopa maht oli 2 kuupmeetrit.
Nelja esimese ekskavaatori töönormiks arvestati 80 000 kuupmeetri pinnase väljatõstmine aastas. Nimetatud masinatega töötati peamiselt kevadel ja sügisel, kuna kesksuvel oli madala veeseisu tõttu takistatud süvendaja edasiliikumine väiksematel harujõgedel.

Uus etapp drenaa˛iehituse mehhaniseerimises algas 1956. aastal, mil Tallinna Ekskavaatoritehases hakati ehitama drenaa˛iekskavaatoreid ETN-142.

Ekskavaatoriga ETN-142 korraldati Eesti NSV-s esimesed katsed 1956. aasta septembris-oktoobris, nende eesmärgiks oli välja selgitada ekskavaatori sobivus meie vabariigi erinevatesse pinnasetingimustesse. Katsed toimusid Viljandi rajooni ''Koidu'' (hiljem ''Tarvastu'') ja Harju rajooni ''Rahva Võidu'' kolhoosides savitorudrenaa˛i ehitamisel. Katsetel ilmnenud puudused kõrvaldati ja Tallinna Ekskavaatoritehas alustas 1957. aastal ekskavaatorite ETN-142 seeriatootmist ning need hakkasid kuivendama meie vabariigi liigniiskeid põlde ja rohumaid. Siit sai alguse drenaa˛ikuivenduse võidukäik meie vabariigis.


Ujuvekskavaator ''Beta'' (''Peipsi 1'') 1936. aastal Paala jõge süvendamas.


Ujuvekskavaator Kappa Võrtsjärvel Rannu jõesuus talvekorteris


Drenaa˛iga kuivendatud maa pindala Eestis erinevatel aastatel